Kuidas sündis muuseumi idee?
Kotzebue 16 hoonele uue sisu loomise protsess algas 2018. aasta esimesel poolel, kui viisime eri kanalites läbi küsitluse selle kohta, mida arvab kogukond uue muuseumi loomise mõttest ja millist muuseumi nad ise sooviksid näha. Esimene küsitlus toimus 2018. aasta mais Kalamaja päevadel, kui inimesed said muuseumis täita küsitluslehti, sellele järgnes veebiküsitlus.
Tulemustest ilmnes, et soovitakse mõnusat ja hubast kohta, kus tutvuda Kalamaja mineviku ja olevikuga, aga mis samal ajal oleks ka kokkusaamiskohaks ja laste- ja peresõbralik paik, kuhu tulla ühiselt aega veetma.
Kuna Kalamaja muuseum on peamiselt mõeldud kohalikele elanikele, ongi selle arendamise võtmetegevuseks olnud arutelud ja intervjuud. Esmalt toimus 2019. aasta jaanuaris kohtumine kogukonna aktiivsemaid liikmeid ühendava Telliskivi Seltsi esindajatega. Samuti korraldasime mitmeid aruteluõhtuid, et kõik huvilised saaksid kaasa rääkida ja muuseumi loomises osaleda. Oli tore tõdeda, et Kalamaja läheb korda erineva taustaga inimestele – mõttetalgutel osales nii noori, pensionäre, äsja Kalamajja kolinuid kui siin ka 1930. – 1940. aastatel elanuid.
Kogu Kalamaja muuseumi kontseptsioon ja püsinäituse idee on kohalike endi loodud kohtumistel ja mõttetalgutel. Nende sooviks oli, et muuseumi püsinäitus avaks Kalamaja lugusid alates keskajast kuni tänaseni läbi Kalamajale iseloomulike koondkujude. Näiteks tulid esile sellised lood ja koondkujundid nagu Kalamaja esivanem, Kalamaja lapsepõlv, Kalamaja naine, Kalamaja mees, Kalamaja elukunstnik, Kalamaja loom. Tulevikus hakkamegi avama läbi nende koondkujude erinevate inimeste lugusid eri aegadest.
Inimeste enda lood ja asjad
Muuseumi ettevalmistamise suurim osa on olnud kogukonna pärandi säilitamine ja kogumine. Alustasime paralleelselt mõttetalgutega 2019. aasta alguses kogukonna liikmete intervjueerimist ning fotode ja esemete kogumist uue muuseumi tarbeks. Praeguseks oleme teinud kümneid süvaintervjuusid, millest oleme saanud väärtuslikku sisendit muuseumi sisu loomiseks. Intervjueeritavate hulgas leidub nii mitu põlvkonda Kalamajas elanuid, endisi kalamajalasi kui ka uusi kogukonnaliikmeid.
Samuti oleme kogunud pildimaterjali inimeste isiklikest albumitest, mis on suuresti täiendanud ka linnamuuseumi fotoarhiivi. Kuulutasime välja ka kogumiskampaania, et ekspositsioonis oleks esil esemed, mis on kogukonnaliikmete annetatud ja neile olulised, neid ootame ka endiselt.
Lisaks täiskasvanutele kaasati muuseumi loomise protsessi ka kohalikke Põhja-Tallinna lapsi. Kuulutasime välja kaastööde kogumiskampaania, mille tulemusena laekus muuseumile 157 pilti, 47 kirjatükki, skulptuure, mänge, kokku üle 200 kaastöö. Laste joonistustest ja kirjatöödest valmis kõigile tänagi nähtav näitus Balti Jaama turul „Kalamaja laste kastmes“.
Kõigile ja nähtav
Kalamaja muuseumi üheks eesmärgiks on olla linnaruumis nähtav. Näiteks valmis eelmisel aastal koostöös Fotokuuga välinäitus „Kuhu ühtegi päikesekiirt ei paista“, mille keskmes oli fotoreporter Hans Soosaare pildiseeria 1920. aastate Kalamaja korterioludest. Näitus on kõigile vaatamiseks ööpäev läbi avatud Kalamaja muuseumi aias.
Muuseumi aed on kujundatud kõigile elanikele ja külalistele mõnusaks olemiseks. Praegu näeb Kalamaja tänavatel välinäitust “Kalamaja kadunud killud. Pildikesi perealbumitest” see on Kalamaja elanike fotoalbumitest kogutud fotode ja mälestuste näitus.
Mida toob tulevik?
Muuseumi majas käib praegu siseremont ja külastajatele on plaanis uksed avada 2021. aasta teises pooles.
Tulevikus hakkab läbi maja hakkab kulgema ka teine püsinäituse tasand, kus tutvustatakse erinevate Kalamaja majade lugu, keldrist kuni elutoani, lisaks suur pereala ja Kalamaja makett.
Muuseumi esimeseks ajutiseks näituseks on Teele Pehki ja Triin Talki kureeritud ülevaade Kalaranna ajaloost kuni tänaseni välja.
Teksti toimetas Kadi Raal.
