Arvamus

Repliik | Kadi Raal: kuhu jäi Põhja-Tallinna koroonastatistika?

Koroonaajastu kaaslased: desinfitseerimisvahend ja näomask.Shutterstock

Kummastaval kombel ei peeta koroonaviirusesse nakatumiste kohta Tallinna linnaosade lõikes arvestust, ehkki pealinnas elab rohkem inimesi, kui näiteks Pärnu, Viljandi ja Rapla maakondades kokku.

Siililegi selge, et koroonaviirus levib Eestis eriti aktiivselt Harjumaal, õigemini Tallinna linnas.

Terviseamet kinnitas seda reeglit taas kord, kui andis täna hommikul teada, et ööpäevaga tuvastati koroonaviirusesse nakatumine rekordiliselt 125 inimesel. Nakatumisstatistika eesotsas oli Harjumaa 48 positiivse prooviga. Uutest nakatanutest 41 elab rahvastikuregistri järgi Tallinnas, teised seitse mujal Harjumaal.

Mis toimub linnaosade lõikes?

Mõistagi tekitas katkematu jada koroonauudiseid ja igapäevane nakatumisstatistika Geenius Meedia toimetuses uudishimu: milline olukord on erinevates Tallinna linnaosades, ennekõike Põhja-Tallinnas?

Umbes nädalaga sai küsimus vastatud: keegi ei tea, sest Tallinna linnaosade lõikes sellist arvestust ei peeta.

Miks küll? Terviseameti meediasuhete spetsialist Merilin Verniku sõnul muutuks detailsema arvestuse puhul inimene tuvastatavaks ning tekitaks asjatud spekulatsioone. Ta lisas, et kuna haiged inimesed on koduses isolatsioonis ning kõikide lähikontaktsetega võetakse ühendust, ei aita avalik teadmine, kas see haige on oma kodus Lasnamäel või Mustamäel.

Mastaabid pole võrreldavad

Esmapilgul tundub ehk Terviseameti põhjendus loogilisena, ent kui hakata mõtlema Tallinna linnaosade suurusele, inimeste liikumisele ning arvudele, siis tekivad kiirelt kahtlused.

Räägime esmalt numbritest: näiteks elab, õpib, töötab Tallinna suurimas linnaosas Lasnamäel üle 117 000 inimese, Mustamäe, Kesklinna, Põhja-Tallinna linnaosad on kõik koduks üle 60 000 inimesele.

Seega on ainuüksi mitmed Tallinna linnaosad rahvaarvu poolest paljudest Eesti maakondadest suuremad, linnadest rääkimata. Veel enam, harvad pole juhud, kui teistesse linnaosadesse ei satuta kas üldse või tehakse seda väga harva.

Mastaapidest rääkides väärib mainimist seegi, et tänavu aasta 1. jaanuari seisuga elas Tallinna linnas 443 932 inimest. Seda on rohkem kui näiteks Pärnu, Viljandi ja Rapla maakondande peale kokku (1. jaanuari seisuga vastavalt 87 065, 46161 ja 33 505).

Vastuseta küsimused kogunevad

Miks siis ikkagi ei peeta Tallinnas linnaosade lõikes arvestust? Koguge seda infot kas või asutusesiseseks kasutamiseks.

Kuidas siis ikkagi riivaks Tallinna linnaosapõhine statistika rohkem inimeste privaatsust kui täna avaldatavad andmed väiksemate maakondade ja linnade kohta?

Nõutuks teeb seegi, et Terviseamet on varemalt mitmel korral kommenteerinud Lõuna-Eesti ja Ida-Virumaa koroonakolleteks osutunud väikeseid pidusid ning kevadist Saaremaa võrkpallivõistlust. Räägitud on ka Narva ja Viljandi kiirtoidukohtade töötajate nakatumisest. Sellise info puhul on väikestes kogukondades isikute tuvastamine ju märksa lihtsam. Miks neil kordadel inimeste privaatsust nii oluliseks ei peetud?

Üldse, kas tõesti tähendaks iganädalane nakatumisstatistika Tallinna linnaosade lõikes privaatsusele tõsisemat ohtu?

Küsimusi on küll palju, aga neile vastuseid saada tundub kohati võimatu.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ole kursis, mis su kodukandis toimub

Telli Põhja-Tallinna uudiskiri

Saadame sulle kolm korda nädalas ülevaate Kalamaja Kuulutaja, Pelgulinna Teataja ja Kopli Krooniku olulisematest teemadest.